Milleks euroliit hea on ja kus vajame demokraatiat

What has gone wrong with the European Union, and where is democracy justified. In Estonian.

***

Koorelahutaja tuleb täna appi Euroopa Liidu ja demokraatia lahti mõtestamisel, inspireeritud järgisest artiklist:
http://arvamus.postimees.ee/3571019/kuidas-saada-ule-mannetusest

Maailma mõistmisel on ikka abiks, kui natukenegi tunda ajalugu. Seda ei pea raamatute viisi lugema ega pähe õppima – piisab, kui enne arvamuse avaldamist või seisukoha võtmist teha väike kiire internetiotsing….
…ja uurida näiteks sellist lehekülge, mis räägib EL “esiisadest”.

Saaksime teada, et EL asutajad olid heal järjel nooblid inimesed, kellest mõned ka resideerusid Saksamaa ja Prantsusmaa vahelistel piirialadel ehk Euroopa ühes jõukaimas piirkonnas.  IIMS järel, olles edukalt lepitanud Saksamaa ja Prantsusmaa, mis tõenäoliselt äratas hulga noobleid tundeid ja õnnejoovastust, leidsid need esiisad, kaasmõtlejate seltskonnas aeg-ajalt konjakit ja paremat sorti sigareid mekkides, et tore oleks ju sama retsepti laiendada tervele Euroopale!? Kõik võiksid ühineda sama rõõmujoovastuse ja nooblite tunnetega, pluss et (spekuleerin hulka ka neid tundeid) oleks veidigi piiri pandud Põhja-Ameerika suurriikide üleolekule.

Euroopa Liidu kõige olulisem ühendav idee siit on: me kõik oleme üks pere!

Saksamaa ja Prantsusmaa puhul see polegi nii vale, kuna need kaks naaberriiki on tõesti peaaegu sarnased nii majanduslike kui geograafiliste olude poolest. Ja noobel olla on natuke lihtsam, kui elu on tegelikult päris hea.

Edasi aga hakkasid asjad sassi minema järgmistel põhjustel.

(1) Kõik euroriigid pole samal või sarnasel majanduslikul järjel. Uued vaesed riigid haakisid end vanade rikaste külge nagu puugid, ja mingil hetkel hakkasid vanad sellest väsima, et nende töö vili kasvavalt liigub ära itta, itta, itta… kuigi samal ajal ka kestab ülespoole pürglike vaes-eurooplaste ränne läände, läände, läände…

(2) Kõik euroriigid pole sama geograafilise asukohaga. Kuid kui Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka võitlevad üle mere tuleva majandus- ja sõjapõgenike vooga, siis miskipärast ei rakendu noobel euroliidu ühistegutsemise idee sellele mitte sugugi. Siis on äkki piirid tagasi ja igaüks nosigu oma leiba. Või kui rakendubki, siis selle asemel, et kokku koguda lihtsalt ühised ressursid vastavalt igaühe võimele ja selle eest probleem lahendada ühiselt ja nutikalt, olukorraga lihtsalt passiivselt lepitakse – põgenike füüsiline jagamine edasiseks vastuvõtmiseks riikide kaupa on allumine põgenike initsiatiivile, ise initsiatiivi omamata.

…mis toob järgmise punkti juurde:
(3) Euroopa Liit on liiga demokraatlik.

USAs on osariikidel küll omavalitsused, aga riigil on ka pea, kellel (vähemalt idee poolest) on põhimõtted, põhisuunad ja rahva kaasamiseks vajalik karisma. Kus on EL-s see põhimõtetega instants? Kes näitab suunda? On keegi näinud karismat?

Tegelikult ongi suhteliselt hõlpsasti jälgitav, et EL asju sageli (omaalgatuslikult, kuigi teiste heakskiitmisel) ajab riik, mille tipus neid kolme natukenegi koidab. Harilikult vahel Prantsusmaa, ja vahel Saksamaa.

Muus osas on Euroopa üks suur veetshe, mis ei jõuagi tegudeni lihtsalt sellepärast, et kuniks viimane hääl on (demokraatlikult) ära kuulatud, on rong juba läinud.

Ning noobli üheperepõhimõtte asemel on juhtivaks põhimõtteks kerkinud raha. Tõsi, eurooplane ongi (keskmiselt) raha armastav väikekodanlane, kes oma harjumuspärastest mugavustest vaevalt on nõus loobuma, kuigi ega keegi teda ju ei kutsugi ka!
Nagu ma ühes eelnenud kirjutises, võrdluseks Venemaaga, juba viitasin, siis Euroopa noor pole nõus isegi ühest söögikorrast päriselt loobuma, või kui ta ise olekski, siis tõstaks see tagajalgele tema vanemad. Ta on nõus kõige enam ühel neljast korrast asendama vorsti pudruga.

https://koorelahutaja.wordpress.com/2014/03/17/motisklusi-ukraina-teemal/

Kuid lojaalsus rahale on väga ebakindel lojaalsus, mis alati on valmis pöörduma lihtsalt selle kasuks, kellelt rohkem pudeneb.

Nooblimaid ideid ei hoia keegi soojas, vist isegi ei julge. Kuna valimised on tulekul ja teadagi millele on lojaalne valijaskonna enamus.

Selles mõttes on demokraatia muidugi üks ääretult aus süsteem – see näitab täpselt, kus me oma ühiskonnaga silmaringi ja teadlikkuse poolest keskmiselt oleme. Mitte arvame et oleme; või unistame et oleme; või käputäis heal järjel (kuid mitte rohkemat raha vaid kõrgemat moraali konkurentsitegurina rakendavaid) intellektuaale, arvavad, et oleme; vaid kus me tegelikult oleme, kui elu mõjutavate otsusteni asi jõuab.

Euroopa Liiduga niisiis on natuke nagu kommunismigagi – ilus idee, milleks enamik inimesi oma isikuomaduste poolest pole veel küpsed.

(4) Puhtalt juhtimiskorralduse viga on, kui juhtimisorganisatsioon ehk ametnikkond paisub nii suureks, et selle üle kontrolli omada on tegelikkuses peaaegu võimatu ja ametnikkond hakkab ilmutama võimu puhtalt seetõttu, et võim tegelikkuses ongi nende käes. Oleme selle ju juba läbi elanud.

Teine suur ohukoht on selliste juhtimisametite ohtrus, mille sisuks on kontrollimine ja vigade ning ebakõlade avastamine. Kuna paremini sel juhul teeb tööd see, kes toob rohkem tulemust, ehk (harilikult) avastab rohkem vigu!

EL osa kokkuvõtteks: ununud on algne noobel idee, puudub julgus langetada julgeid otsuseid, puudub edasi vedav karisma. Puudub liider, kuigi on luik, haug ja vähk.

Siit: demokraatia oma tõelisuses ei sobi juhtimiseks. Ta võib sobida kontrollimiseks, et omanike huvid on asjakohaselt tagatud.

Otsedemokraatia idee lisaks paneb mööda sellega, et (kui) peab inimesi võrdseteks. Inimesed väga harva on millegi poolest rangelt võrdsed. Isikuomaduste mitmesugustelt joonistelt, mis on kummuli kurvi kujulised, peaks selge olema, et kõige rohkem on maailmas alati igasuguseid keskmiseid, seal kurvi keskel. Edasi kummalgi pool on vähenevalt äärmusi – äärmuslikult mahajäänuid ühel pool, ja äärmuslikult ettejõudnuid teisel pool.

Me pole võrdsed teadmiste, vahendite, isegi soovide poolest mitte. Kuigi meil võivad või võiksid olla, peaksidki olema, võrdsed võimalused.

Me ei pea kõik riigi juhtimises osalema. Kuid meil kõigil peaks olema võimalus vastava väljaõppe kaudu sinna jõuda, kui tahtmist on ja võimeid on.

Ütlen veel, sest see on oluline: me ei pea kõik riigi juhtimises osalema.  Harvadel inimestel (mõtle kurvile!) on piisavalt intellektuaalset pagasit, ja isegi aega, tahtmist ja huvi, et tegelikult omada vastutustundlikuks otsustamiseks vajalikke teadmisi.
Väga vähesed inimesed on suutelised iseennast, oma koduküla, oma kodumaakonda või piirkonda kõrvale jättes otsustama suuremaid ühiseid huvisid silmas pidades, seda me nimetame harilikult riigimehelikkuseks.

Sellistes tingimustes rohkem demokraatiat tähendab lihtsalt (veel) rohkem lehmakauplemist, ja otsusteni ei jõuagi!

Referendumite pidamine teatud küsimustes on küll muidu tore idee, ja nagunii juba kasutusel ka.  Kuid millega tagatakse, et see ei vii veel suurema hulga kõhutunde põhjal langetatud otsusteni, kui erakonnad neid juba niigi ette söödavad?

Koorelahutaja lõppkokkuvõtteks väidab, et otsedemokraatiat viimasel ajal pakutakse nii ohtrasti välja eeskätt seetõttu, et meie riiklike otsuste kvaliteet on langenud tasemele, kus inimestele tundub, et nad suudaksid ise sama hästi neid otsuseid langetada, või isegi paremaid.

Kui häid torulukkseppi oleks piisavalt võtta, siis igaüks kraani putitama ei kipuks.

***

Aitäh! Poliitikakvaliteedi tegeliku parendamise teemal loe: http://arvamus.postimees.ee/1012780/pia-kurro-plats-puhtaks-loobume-erakondadest

Advertisements

2 thoughts on “Milleks euroliit hea on ja kus vajame demokraatiat

  1. Vastan antud artiklile oma ajaveebi artikli viitega. Pealkirjaks: “About Democracy and Lying, Episode 0”

    http://martin.softf1.com/g/yellow_soap_opera_blog/about-democracy-and-lying-episode-0

    Lisan vaid ehk mõtte, et hetkel, 2016_06_05, olen seisukohal, et määrab ära lihtsalt see, kellel on TEHNILISELT võimalusi oma tahtmist teistele peale suruda. Seda tehnilist võimalust on võimalik omandada sotsiaalia kaudu, teenides palju raha ja siis ostes igasugu sõja- ja muud tehnikat, pagates palju teisi inimesi, näiteks 100 000 riigiametnikku ja politseinikku, või, teine variant, too tehniline võimekus võib seisneda ka puhtalt tehnoloogilises üleolekus ja targemas tegutsemises, nii nagu väike kamp Tor-võrgu-arendajaid on ära teiud kõigile “1984-organitele”. Mitte-vägivaldsel viisil saab vägivaldselt endast tugevamat osapoolt mõjutada vaid arvestades asjaolusid, mida too osapool mitte-vägivaldsetes küsimustes saavutada soovib. Näiteks vägivalla osas ei takista absoluutselt midagi USA presidenti Tallinna tuumapommiga õhkimises. Sama Putiniga. Küsimus on vaid selles, mis on need mitte-vägivaldsed teemad, mida kumbki osapool saavutada soovib ja kus selline käitumine on neile endile arusaadavalt neile endile kahjulik.

    Lühidalt öeldes, “riik” on oma fundamentaalselt olemuselt mafia-organisatsioon, mille sissetuleku allikaks on töökate inimeste, riigi-süsteemist väljas olevate, inimeste röövimine ning selle mafiaorganisatsiooni üks toimimise nurgakividest on seal mafiaorganisatsioonis töötavate inimeste ükskõiksus. Riigipalgaline õpetaja mõtleb, et temale raha laekub arvele, ta tegeleb ka ülla ja hea tegevusega, järelikult ongi kõik hästi ja rohkem pole vaja edasi mõelda. Kui see õpetaja edasi mõtleks, siis ta ehk tabaks ära, et korrektne on nii, et raha teeninud osapool ISE VALIB, kellelt ta millist teenust tellib, sealhulgas VALIB KA RIIGIAMETNIKKE, erinevalt praegusest, kus kõik määratakse de facto mafia ladviku ehk parteide ladviku poolt. Sama lugu era-sektori ärikatega. Erasektoris ise oma äri pidamisega leiba teeniv inimene tüüpiliselt ei vaevu mõtlema selle üle, et ta ei peaks oma enda töö ja vaevaga ülal pidama ametnikke, kes tema ärile kaikaid kodaratesse viskavad, vaid ta peaks saama ise valida, milliste ametnike teenuseid ta kasutab, mitte nii, et vaid iga 4 aasta järel saab mingi võltsi ja susserdatud valimisseaduse järgi parteikontori poolt valitud inimestele takka noogutada (see häälte nimekirja tippu summeerumise reegel). See ei tähenda, et peaks valimisele palju aega raiskama, piisab, kui kuskil e-keskkonnas on lihtsalt mingi linnuke, mida inimene vihastades muuta saab, eraldi valimiskuupäevi polegi vaja ja need, keda üldse valimiste teema ei huvita, võivadki leppida automaat-seadistusega, kus arvuti annab nende hääle juhuslikult valitud kandidaadile.

    Seega, ei tasu kiruda, et kuskil on kaabakad, vaid pigem tasub ise peeglisse vaadata ja mõelda, et mida ise on tehtud nende kaabakate takistamiseks ja alternatiiv-lahenduste loomiseks. Minu hetke panus on näiteks spetsiaalselt e-posti krüpteerimiseks mõeldud korraliku krüptotarkvara loomine:

    https://github.com/martinvahi/mmmv_devel_tools/tree/master/src/mmmv_devel_tools/mmmv_crypt_t1
    (hetkel kasutatav vaid teiste IT-spetsialistide poolt, aga kuskilt tuleb ju ometigi alustada)

    ning aastaid on olnud töös ka

    http://www.silktorrent.ch
    (suundub ümber softf1.com alla)

    Asja idee on, et igaüks peaks panustama võimalikult efektiivselt ja kõige efektiivsemalt saab panustada oma enda eriala raames.

    Tänan lugemast. 🙂

  2. Mul on alustuseks paar viidet, tsitaati:

    Venemaa temaatilised pärlid:

    [video src="http://archive.softf1.com/2015/IntlSpyMuseum/2015_04_10_IntlSpyMuseum_Emil_Draitser_About_Gulags_in_2015_Russia.webm" /]

    [video src="http://archive.softf1.com/2016/2016_02_22_John_Herbst_Ablout_Obama_Foreign_Policy_Towards_Russia.webm" /]

    Pärlid teemal, “kuidas me oma enda rolli oma huvide eest seismisel täidame”:

    [video src="http://archive.softf1.com/2015/2015_xx_xx_British_Prime_Minister_David_Cameron_Wants_to_ban_Proper_Cryptography.webm" /]

    [video src="http://archive.softf1.com/2014/IntlSpyMuseum/2014_11_10_IntlSpyMuseum_John_Raines_and_Betty_Medsger_on_Democratic_Processes_and_Violence.webm" /]

    Arvestades, et tänu Rein Lang’i Delfi eelnõule pole võimalik Eestis enam avalikku foorumit tava-inimesel, kes riiklikku tsensuuri ei ole nõus foorumis kehtestama, legaalselt üles panna, küsin, et kas ehk oleks mõeldav välja reklaamida mõni Tor-võrgu foorum, mis on üles seatud tont-teab kelle poolt, täis igasugu rämpsu narko-müügi ja lapsporno teemal, kuid kuhu saab luua oma enda, eesti-keelse, ala-peatüki, kus siis saab ilusti ja avameelselt ka eesti päevapoliitilistest asjadest, pseudonüümi nime all, vestelda, ilma, et tsensorid midagi teha saaks?

    Ma pole neid foorumeid väga otsinud, enamus Tor-võrgu otsimootoritest annab vastuseks mitte lihtsalt illegaalse tegevuse foorumeid ja lehti, vaid selliseid foorumeid ja lehti, kus osalevad inimesed, kes sõltumata nende huvist narko ja muu sarnase vastu on lihtsalt nii rumalad, et isegi kui mul päriselt oleks huvi narkot osta või kellelelgi mõrv tellida, siis mina nende lollpeade teenuseid küll kasutada ei julgeks. Samas, maailm ongi mitmekesine ja kui selline seltskond võimaldab Eesti päevapoliitika teemadel Delfi-Eelnõu-vabalt ja ausalt ja otse, kuigi pseudonüümi kasutades, vestelda, siis jumal tänatud, et need foorumid olemas on.

    Häda nende Tor-võrgu foorumitega on, et need on tihtilugu maas, aga siis nad jälle ilmuvad varsti uuesti onlaini. Peamine üldine, laia teemade ringi hõlmav, foorum, mis mulle korduvalt silma on jäänud, on Galaxy foorum.

    http://hbjw7wjeoltskhol.onion/

    Teine, mida proovida võib, on mingi saksa-keelne pealkirjaga “Du Bist Anonymous” ja seal on lausa alampeatükk “Politik”.

    http://anonymzn3twqpxq5.onion/

    Nagu alati, on võimalik palgalistel kommentaatoritel foorumilõimi lihtsalt ära solkida, sealhulgas Politsei-palgalistel, tehes näiteks sellist asja, et postitades tõsise poliitilise arutelu hulka mingi provokatiivse lasteporno või muu sodi ja siis tõmmates sedasi propaganda-meetmetega ilusti kogu üritusele vee peale, aga eks lugemisoskus, kirjutamisoskus, oskus ridade vahelt lugeda, oskus palgaliste kommentaatorite solkpostituste vahelt lugeda, isegi arvutikasutusoskus, kuulu tolle lahenduse nõudmiste hulka ja igat kirjaoskamatut ei saagi kirjalikku arutellu kaasata.

    Teie arvamus? Vastuväited?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s