Aeg pakkida kohver ja sõita Egiptusesse!

Ei, mitte puhkama! Aga loe edasi…

Kirjutasin loo kaks nädalat tagasi ja meilisin Äripäevale. Kibeles juba ammu, aga aeg hakkas otsa saama – konverents muudkui lähenes ja teadsin, et kohe on suure maailma vägevad kohal, ja pirukat hakatakse otsast jagama. Praegu just, näitab CNN, maandus John Kerry.

Kas eestlased saavad ka jaole, või jäävad jälle ilma?

Kuid Äripäev pole vastanud a-d ega o-d ja täna on konverentsi algusepäev, seega lugu tuleb nüüd üles. Kas peabki tänapäeval enam ajalehtedest sõltuma või info osas liigselt neile lootma, eks? Nutikam otsib ikka laiemalt! 😉

***

13-15. märtsini toimub Sharm el Sheikhis Egiptusele pühendatud majandusarengu konverents eesmärgiga tutvustada rahvusvahelistele ringkondadele siinseid investeerimisvõimalusi ning milliseid seadusandlikke, finants- jms meetmeid on investeeringute ergutamiseks rakendatud või veelgi kavas. Kas eestlasi sellel osaleb või isegi kas peaks osalema, ma ei tea. Kuid kutsun võtma Egiptuse oma äriarenduse huviorbiiti – kohe kirjeldan täpsemalt, miks.

Egiptus 90 miljoni elanikuga on Lähis-Ida suurim turg ja EL naabrusriik. Siinne rahvastik kasvab ühe Eesti võrra aastas ning kui mediaanvanuseks pakub enamik allikaid 25 aastat, siis mõnedel andmetel on isegi kuni 75% elanikkonnast nooremad kui 25, ning 45% nooremad kui 18 aastat. PriceWaterhouseCooper valis Egiptuse oma 2015 veebruari aruandesse “The World in 2050: Will the shift in global economic power continue?”, ühena kaheksast uuest arenevast, pikaajalise jätkusuutliku kiire kasvu märke ilmutavast majandusest. Ostujõu pariteedi alusel reastatud riikide tipus 2014. aastal on Hiina, Ühendriigid, India jne. Eesti eeskätt Hiinale suunatud pingutus ehk siis polegi nii vale? Kuid kriitilise mõtlejana jääb mulle isiklikult arusaamatuks, miks taotleb Eesti esiteks nii suurt tükki ja teiseks nii kaugelt? Kas sügavamalt ei suuda, kui maailmamajanduse üldtuntud tipud sõrmedel loendatavas ulatuses?

Egiptus (SKP 285 miljardit USD vrd Eesti 24,48) on eelnimetatud loendis hetkel 22. kohal, kuid 2050. aastaks prognoositakse 16ndat kohta ja riigi praegues SKP kümnekordistumist 2,9 triljoni USDni; maailmamajanduse keskmise kolmekordistumise foonil.

Egiptuse eeliseks võrreldes meile lähemate ostujõuliste majandustega on küllastumata turg, lihtsam regulatiivkeskkond ning aktiivne soov hankida välisinvesteeringuid.

Egiptuse eeliseks võrreldes kaugemate küllastumata majandustega on suhteline lähedus 4-5 tunni lennutee kaugusel – nõudluse ja/või piisava nutikuse korral suudaks rahvuslik lennufirma otselennud avada ka praeguse lennupargi abil. 8% maailma merevedudest käib Suessi kanali kaudu. Egiptuse suurim sadam Port Said on maailma konteinersadamate loetelus 43. kohal 2011-2013. aasta (revolutsiooniaastad!) tulemuse eest, umbes 3 mTEUga aastas. Egiptuse sadamad kokku käsitsevad u 6 mTEUd konteinerkaupu aastas. Tallinna Sadam võrdluseks u 0,25 mTEUd aastas.

Pika kogemusega ja kaugele ette vaatavad rahvusvahelised ettevõtted on ära kasutanud revolutsiooniga kaasnenud soodsat olukorda hangete valdkonnas. Kairo lennujaama lähedal avati 2013. aastal taas üks uus 150 000+ m2 müügipinnaga kaubanduskeskus (Eesti suurimas, Ülemiste Keskuses pärast laienemist on müügipinda 60 000 m2) ning 2014. aastal värskelt valati alusmüür veel ühele linna vastasservas, mis peaks hõlmama ka kunstlumega mäesuusakeskuse siseruumes.

Coca Cola sidus end äsja lubadusega laiendada mahlatootmist (Cappy) Egiptuses, investeerides 500 miljonit USD ja luues 4000 otsetöökohta. Ettevõttel on Egiptuses praegu 9 tehast ja 8000 töötajat ning 1000 autoga veokipark. Samal ajal Nestle juba avas 2014. aastal uue shokolaadimaiustuste tehase olemasoleva jogurtitehase kõrvale, kahekordistades töötajate arvu 3200lt 6300le. Uue jogurtitehase avas revolutsiooniaastatel ka turuliider Juhayna, kelle esmane aktsiapakkumine Egiptuse Börsil (EGX) 2010. aastal muuseas märgiti üle 6,8 korda. Uues tehases toodetakse naturaalset, maitsestamata jogurtit 1-, 2- ja 3-kiloses perepakendis. Maitsestamata jogurt on Egiptuse köögis olulisel kohal, enam-vähem asendades Eesti mõistes hapukoort, siiski jääb tarbimine inimese kohta veel 1-2 kg-ni aastas.

Prantslaste Danone on turul alates 2005. aastast ning olles 2008. aastal omandanud väikese jogurteid tootva pereettevõtte Kairo läheda, tõusis kiiresti jogurtite ja piimadessertide valdkonnna liidriks 30% turuosaga. 2011. aastal avas Danone Egiptuses oma maailma esimese piimafarmi, väikese vihjena valdkonna kitsaskohtadest.

Rootslaste Arla seevastu loobus Egiptuse börsiettevõtte, juustutootja Arab Dairy Products Company 100% aktsiate ostust 2014 detsembris, kuid ettevõtte esindaja sõnul otsib muid võimalusi sisenemaks turule, mis on ettevõtte jaoks “siiski huvitav”.  Arab Dairy napsasid konkurentsis Euroopa suurima piimatoodete kontserni Lactalisega (“President” kaubamärgi võid ja juustud) lõpuks hoopis egiptlased ise. Muidugi – milleks väärt kraami käest lasta!

Egiptuses toodeti 2010. aastal kokku umbes 5,18 miljonit liitrit pühvli- ja lehmapiima, võrdluseks Eesti u 700 tonni lehmapiimaga 2012. aastal. Samas tarbib egiptlane keskmiselt veel vaid 20 kg piimatooteid aastas eestlase 140 kg vastu. Ligikaudu 85% siinsest piimast toodavad 1-2 lehma omanikud ja ülekaalukas osa sellest ei jõua iialgi tööstusesse, vaid tarbitakse töötlemata talu- ja turupiimana – hinnanguliselt 75% egiptlasi tarbib töötlemata toorpiima või koduseid piimasaadusi. Suurimaid võimalusi valdkonnas lisaks loomulikule kasvule nähaksegi eeskätt suurema lisandväärtusega toodete (jogurtid, juustud, piimamagustoidud jms) laiemas pakkumises. Valik on siiani hämmastavalt väike – Danone müüb oma kolmandiku turust täis kahe jogurtibrändi ja Danette’i abil…

Toon piimatooted näiteks eeskätt, kuna tegemist on Eesti ühe kompetentsivaldkonnaga ning suhteliselt üldmõistetava teemaga. Piimaliit peab piima Eesti “valgeks kullaks” ja tõesti – miks mitte! Ka osaleb me oma pere värskelt mahe- ja talutoodete linnatarbijatele vahendamise ketis ning jälgin huviga selle valdkonna algatusi ja võimalusi. Egiptuse toiduainete turg üldiselt, sh piimatoodete turg, kasvas revolutsiooni eel u 20% aastas ning keskmiselt jätkuvalt 13% aastas. (Oxford Business Group. The Report: Egypt 2013) Samal ajal kasvab pakkumine piimatöötlejate hinnangul vaid 10% aastas. Vahet üritatakse õgvendada 70 000 tonni imporditava piimapulbri abil. Egiptus Lähis-Ida suure ja odava tootjana samas ka ekspordib piimatooteid – eeskätt Araabia poolsaare riikidesse, kuid plaanitakse ka pingutusi piimatööstuse usaldusväärsuse ja kontrollitavuse tõstmiseks Euroopa Liitu eksportimiseks vajalikule tasemele (mis  ühtlasi rahuldaks Venemaale eksportimise nõuded).

Need mastaabid ei pruugi olla eestlastele jõukohased, kuid varbad saab ukse vahele ka väiksema vaevaga. Näiteks 2014. aasta kevadel tuli Egiptuse turule Daily Dutch kaubamärgiga Hollandi eksportija Globemilk B.V., mis ostab kokku, pakendab ja turustab Hollandi väikefarmide piima. UHT-töödeldud piima jaehinnaga u 1.20 eurot liiter ostab kvaliteeditundlik tarbija heameelega isegi kohaliku pastöriseeritud piima ees, sest usub selle olema puhtama. Tõepoolest ühe tarbijarühma algatatud testimiste tõendusel puuduvad importpiimast (erinevalt mõnedest kohalikest kaubamärkidest) täielikult pestitsiidide ja antibiootikumide jäägid. Kuigi need ka kohalikus piimas jäävad EL lubatud väärtuste piiresse, siis orgaaniline, biodünaamiline ja mahetoodang ning teadmine vabapidamisel ja rohutoiduliste loomade heast kohtlemisest võidavad südameid ja kasvatavad huvi. Samal ajal ponnistavad müüjad-vahendajad endiselt leida kohalikult toodetavat, sobivalt puhast kaupa ja stabiilseid tarnijaid.

Seda siseturu näiteks.

Pika perspektiivi suhtes optimistlikud ollakse aga ka nii tundlikus valdkonnas kui on turism. Siingi on vahepealseid aastaid ära kasutatatud eeskätt arenemiseks ja laienemiseks ning kuupäevad võivad ju olla korduvalt nihkunud, kuid näiteks FRHI hotellirühm, mis on Eestis esindatud Swissoteliga, värbab hetkel juba tööjõudu revolutsiooniaastatel Sharm el Sheikhi ehitatud, 457 numbritoaga Fairmonti tarvis. Kolme hotelli kompleksis on järgnemas Egiptuse esimene Swissotel, ja Raffles. Kairos samal ajal kestab siinse esimese St. Regis hotelli viimistlemine linnasüdames paiknevas Niiluse vaatega kõrghoones. Hotell peaks uksed avama 2016. aastal.

Loetletud brändid annavad märku, missugust turisti Egiptusesse kasvavalt oodatakse.

Riigist väljuva organiseeritud turismi valdkonnas sõidavad egiptlased hetkel peamiselt Istanbuli, Pariisi, Budapesti, aga ka Taisse, Filipiinidele ja Indoneesiasse. Keskmiselt 5-8 päevane 500-1000eurone hotellipakett ei sisalda lennupiletite hinda ning selle abil reisiv egiptlane ei ostle Itä- ega Lõunakeskustes, vaid otsib eksklusiivset ja eristuvat kaupa, mille valikust kodus puudust tunneb. Eesti pole siin veel soovinud või osanud ära kasutada meie riikide teineteist suurepäraselt täiendavaid iseloome, kus peibutada võiksid just meie lumine talv ning algajale suusatajale-kelgutajale sobilikud mäenõlvad ja metsarajad, või ka leebed suved koos täiesti erineva visuaalse keskkonnaga nii looduses kui linnapildis.

Tõsi – 25% Egiptuse elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri ja ei reisi kuhugi. Taas üks Eestiga ühine asjaolu! Credite Suisse’i värskeima jõukusuuringu andmeil siiski ka eksisteerib enam kui 22 000 dollarimiljonärist egiptlast või kas peabki nii kõrgele vaatama – ka lihtsalt ülemise tuludetsiili egiptlased käsutavad rohmakalt 3-6000 dollarit pereliikme kohta aastas, mis peaks võrduma umbes eestlaste nõrgema keskmisega. Kui mitte arvestada, et Eesti peres toovad selle tulubaasi kaks tuluteenijat ja kasutavad keskmiselt 2,13 pereliiget, Egiptuse peres aga sageli on üks tuluteenija, kuid 4,4 pereliiget.

Nüüd, Eesti majutusettevõtted kokku müüsid 2014 aastal umbes 4,5 miljonit voodiööd. Ainuüksi neid ülemise tuludetsiili egiptlasi on 9 miljonit ning Eestisse ei reisitaks nii kaugelt ju üheks ööks või päevaks. Kas Alutaguse suudab võistelda Alpidega, ma ei tea, kuid kes varem stardib, kogub eeliseid nendega võrreldes, kes hiljem rajale tunglema tulevad.

Lõpetuseks paar sõna ärikeskkonna turvalisuse ja usaldusväärsuse kohta Egiptuses. Pikka juttu siia enam ei mahu, kuid millalgi 1990ndatel osalesin ühes rahvusvahelises raskemasinate turu-uuringus, meie katta Eestist olid Venemaa ja Ida-Euroopa. Huvitava faktina hakkas silma ning praegu käisin ja kontrollisin üle – jah, mälu ei petnud! Caterpillar (USA) on olnud Venemaa turul alates aastast 1913, veel tsaar Nikolai II kutsel. Praeguseks siis sada ja kaks aastat. Venemaal.

Ehk et kõik oleneb perspektiivist.

Infot arengukonverentsi kohta: http://www.egyptthefuture.com

Makar Farms varustab Kairo turgu värskete salatite ja köögiviljadega

http://labodegaegypt.blogspot.com/2010/12/picking-produce-at-makar-farms.html

Advertisements

One thought on “Aeg pakkida kohver ja sõita Egiptusesse!

  1. Väga huvitavad faktid ja lugemine, aga ju ei viitsinud äripäev niiiii pikka artiklit läbi lugeda, saab ju palju palju algelisematega lehe täidetud ! Kurb !? Sulle nobedat ja teravat sulge, Pia !

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s