Riiklike otsuste usaldusväärsusest Eestis

Läinud nädalal toimus poliitilises mõttes vähetähtis kuid siiski mõtteainet pakkunud vahejuhtum seoses Egiptusesse suunduvate turismireiside ärajätmisega praktiliselt üleöö – pühapäeval kohale jõudnud reisijad toodi puhkuselt tagasi esmaspäeva õhtul, väidetavalt seoses sellega, et välisministeerium 31. märtsil karmistas ohuhinnangut Egiptusele, soovitades ära jätta kõik reisid, sealhulgas kuurortidesse.

Reisijad tõenäoliselt suhtusid asjasse vastavalt oma informeerituse astmele, kindlasti olid ka neid, kes kõrgendatud ohtu uskuma jäidki. Kuid miks suur osa ei jäänud või mida see siis näitab?

Näitab Koorelahutaja arvates, et esiteks, kui sa juba oled suhteliselt ebapopulaarne valitsus, mis juba on keerutamistega vahele jäänud ega hiilga ka professionaalsusega, siis nagunii su sõnajõud on suhteliselt lahja. Et VM hoiatust massiliselt ignoreeriti ja reiside ärajäämisel asuti otsima alternatiivseid reisivõimalusi teiste firmade ja liinilendude abil, on otseseim märk, et hoiatusel puudus autoriteet või see jäi nõrgaks. Kui nüüd sellises olukorras tuleks anda järgmine hoiatus, ja see olekski ka asjakohane ja akuutne, siis valitseb oht, et seda võetakse veel vähem tõsiselt või ei võeta üldse kuulda.

Emana ma tean, et keeldudega tuleb olla suhteliselt kokkuhoidlik just sellepärast, et iga keeld lahjendab iga järgmist. Mõned ilmaasjata ette-taha keelud, ja sind ei võeta üldse enam kuulda – muutud lihtsalt segavaks müraallikaks. 😉 Ja ega need autoriteetsused oluliselt ei erine – kõik põhinevad eeskätt usul ja usaldusel, ning vähemal määral karistuse kartusel, kuigi hirm ei ole kõige parem distsiplineerija, sest ta kipub häälestama enda tekitaja vastu.

Kõige olulisemalt selles asjas – kui kaob usaldus, kaob ka autoriteet.

Kui ma siis nüüd oleksin sellise valitsuse liige, kes usalduse ja autoriteediga väga uhkeldada ei saa, siis teadvustaksin endale, et iga minu samm ja sõnavõtt seda usaldust kas edasi õõnestab, või aitab kivikivihaaval hoida ja taastada.

Mis keeldude vm piirangute puhul tähendab seda, et neid tuleks rakendada ainult äärmise asjakohasuse puhul, ning väga konkreetselt ja subjektile arusaadavalt põhjendada.

Välisministeeriumi sammu puhul jäi lõpuni selgusetuks (1) miks reisihoiatus välja kuulutati, (2) miks just nüüd ja (3) miks nii ülepeakaela. Kas välispoliitikas, sh turvaküsimustes, ettevaatav analüüs ja planeerimine siis puudub?

Et Eesti valdaks mingit uut või tõesti sekundeid enne otsust saabunud kaalukat infot ses suhtes, välisministeeriumi avaldusest ei selgunud. Ükski teine riik pole lähiaegadel reisihoiatusi karmistanud – viimati tehti seda Taba enesetaputerroristi pommirünnaku järel veebruaris väga kiiresti ja ainult nendeks nädalateks, mil olukorra suhtes valitses teadmatus. Paari nädala pärast, kui muidugi olid vahepeal rakendunud kõrgendatud meetmed ja tähelepanu, reisid jälle taastati. Siin on näha vastutustundliku poliitilise otsuseprotsessi jälgi – sekkutakse nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik. USA, UK ega Prantsusmaa, kõik regiooniteadlikud riigid, pole hoiatusi kuurortide suhtes karmistanud, UK värskeim tuli välja 2. aprillil.

Ei pea olema eriline asjatundja, et Eesti otsuse ja eriti selle palavikulise rakendamise asjakohasuses kahtlema hakata.

Küsitavusi lisas veelgi, et välisministri toodud põhjendused otsusele ja näited olukorrast riigis polnud üldse asjakohased. Rohkem nagu siit nurgast ja sealt nurgast midagi kokku.

Esiteks väitis Paet, et terroristid on olnud “eriti edukad” Siinai poolsaarel, jättes täpsemalt selgitamata. Kuid Siinai jaguneb administratiivselt ja geograafiliselt Põhja- ning Lõuna-Siinaiks ning kõige lihtsamalt öeldes: terroristid toimetavad Põhja-Siinais, turistid puhkavad Lõuna-Siinais. Piirkonnad on pinnavormiliselt ja vahemaade poolest piisavalt eraldatud – Sharmist Tabasse on u 230 ja Sharmist el Arishi ehk Siinai põhjarannikule u 450 km. Egiptus on sõna otseses mõttes suur riik põhja-lõuna ulatusega u 1000 km ning pindalaga u 1 miljon ruutkilomeetrit ehk umbes kolm Saksamaad ja umbes 22 Eestit. Ainuüksi sellest saab mõistlikult järeldada, et mis toimub ühes nurgas, ei pruugi mõjutada mõnda teist nurka. Kui Vilniuses on tänavarahutused, kas siis peaks Eesti kohta andma reisihoiatuse? Või ka: Tallinnast on Moskvasse 860 km, ja seal parasjagu kaalutakse sõda kolmanda riigiga, ah?

1. ei osatud (või soovitud) ohtu geograafiliselt eristada ja liigitada – ühe piirkonna näidet kasutati teist piirkonda puudutava otsuse põhistamiseks

Teiseks, Põhja-Siinai terrorism pole tegelikult suunatud oluliselt turistide vastu, vaid seal toimuv on praeguseks aastatepikkune võitlus Egiptuse politsei ja julgeolekujõudude ning Põhja-Siinai tõepoolest terrorismipesakeste vahel. Põhja-Siinai raskesti läbitavaid mägialasid on läbi aegade kasutatud relvade ja narkootikumide smuugeldamiseks, lisaks jooksevad piirkonnast läbi Iisraeli suunduvad gaasimagistraalid, mille vastu rünnakud tihti on suunatud, kuna need teadagi on tõhus sihtmärk. Kolm aastat järjest on seal võitlus toimunud politsei ja turvajõudude ning terroristide vahel, ning kogu selle aja on turistid allpool häirimatult puhanud. Mis siis nüüd muutus? Avaldusest selle kohta tõendeid ei leidnud, Taba vahejuhtumile eespool viitasin, kuid kindlat teavet selle kohta, nagu võiks selle korraldanutel turistide suhtes edasisi konkreetseid plaane olla, peale ähvarduste, mina ei ole märganud.

Sest kui kujuteldavat terroristi vm rahutustes osalejat Egiptuses pealiskaudselt profileerida, siis on tegemist üldiselt ikkagi suhteliselt noore ja emotsionaalselt käituva, suguliselt rahuldamata meessoost isendiga, kes ka on suhtelise organiseerimise ja suunamiseta, kuna enamik kõrgema profiiliga “ajusid” istub juba vanglas. Tõsi, UKs praegu uuritakse sealsete moslemivennaskonna liikmete võimalikku panust terrori organiseerimisse Egiptuses. Kuid Egiptuse pommiplahvatustes, mis ju on toimunud või ka toimimata jäänud siiani peamiselt kohalikega asustatud piirkondades, on kasutatud meediakirjelduste järgi peamiselt kodustes tingimustes käsitöönduslikult meisterdatud, nt naeltega täidetud lõhkekehi, mis on osalt isegi käpardlikult valmistatud ja lõhkemata jäänud. Mis viitab suhteliselt partisanliku või isetegevusliku loomuga initsiatiivile, muidugi ka selline lõhkekeha on endiselt ohtlik.

Hästi välja õpetatud ja varustatud terrorismist seni märke ei ole, seda toetab ka Egiptuse valitsuse juba märksa varasem avaldus umbes 2013. aastast millalgi, kus öeldi et välisriikidest n-ö saadetud terroristide või spetsialistide vms sisenemisele riiki on piir pandud, kui hästi või halvasti me ei tea, kuid riigis omatakse siiski pikka kogemust terrorismiga võitlemisel, ja küllap teatakse, kuhu kõigepealt vaadata ja mida jälgida?

Ma ei näe siit, kust või kus sellised rühmitused peaksid olema tekkinud, kelle käes võiks olla lennuliiklust ohustavaid relvi, millele vihjas keegi “teadja” Postimehe kommentaariumis.

2. ei osatud ohtu liigitad allika ega sihtmärgi poolest – sihtmärkideks on teadaolevalt endiselt peaaegu ainult politsei ja turvajõud, ehk valitsus. allikas näib olevat suuremas osas põlveotsa-isetegevusliku loomuga.

Välisministri väide “osade võitlejate jaoks ongi turismitööstus saanud omaette sihtmärgiks” jäi vähemalt asjaomases täielikult põhjendamata ning mõistetamatuks, millele see tugines, samuti siis jäi täielikult põhjendamata väide, nagu oleks “terrorismioht riigis, sealhulgas kuurortites selgelt kasvanud”. Riigis ehk küll ja kui kauaks – alanud nädalaks? Siinsed rahutused jm pahameeled kipuvad olema akuutse kuid lühikese iseloomuga.

Minu jaoks ei toonud välisministri umbmäärased vihjed niisiis küll selgust asjasse, kuid 21. sajandil me peame riigijuhtimises arvestama, et suurem osa kodanikkonda on kas kõrghariduse või sellele lähedase haridusega ehk et kriitilist mõtlemist ja analüüsi me rakendame rutiinses korras ning päris kõike uskuma ei jää, mida meile puhutakse, eriti kui allikas oma taustalt juba nagunii on kahtlasevõitu.

Kui ohtlik või ohutu Egiptuses teadaolevalt on, ma siin pikemalt lahkama ei hakka, seda ma juba tegin konkreetselt Egiptust käsitlevas blogis siin
http://innovatsioon.wordpress.com/2014/04/03/mis-teil-seal-toimub-ehk-taas-torm-veeklaasis/

Kuid algusesse tagasi tulles: valitsuse ja riigiorganisatsiooni autoriteet, siit, näib murenevat. Neid tundub et ei võeta enam väga tõsiselt. Tegelikult pean tunnistama, et ei mäletagi, kas on kunagi tõsiselt võetud, nii et võib-olla on tegemist hariliku asjade seisuga, lihtsalt Koorelahutajale jäi erandkorras silma. 🙂 Ning aru siit ei saa, kas hämati teadlikult või oli välisministrile tõesti ette söödetud nii pealiskaudne info, mida ta ise aga pidas pädevaks.

Siit täiendava asjaoluna tuleb välja, kui oluline on otsustajal (kui ta loomulikult üldse soovib asjatundlik olla ja sellisena esineda) omada usaldusväärset meeskonda või ka allhankijat, kellelt ta teab et saab esiteks kohusetundlikku ja teiseks piisavalt asjatundlikku infot. Sest otsused saavad olla ainult nii head, kui on nende põhistused – välisministri puhul jäi arusaamatuks, kas aluseks olnud analüüs oli lihtsalt pealiskaudne (spetsialistide motivatsiooniprobleemid) või oli ebapädev (spetsialistide võimekusprobleemid), või jäeti tegelik info lihtsalt välja ütlemata.

Kuid siis ei peaks imestama, et avaldus eriti ei veennud.

Advertisements

3 thoughts on “Riiklike otsuste usaldusväärsusest Eestis

  1. Ilusti kirjutatud tekst, nagu harilikult, kuid totaalselt mõttetul teemal.

    Mõttetul? Soovitan järgneval 2 lingil olev, sealhulgas kommentaarid, läbi lugeda ning siis mõelda, kas postimees.ee on väärt Teie väärtuslikuimat ressurssi, tükikest Teie elust ehk Teie aega, või mõtlete hiljem, vanamemmena, intensiivravipalati surivoodil, et pagan, mis kõik veel siin ilmas tegemata on ja mida oleks võinud teha selle neetud tsenseeritud kommentaariumiga propagandapasuna, peavoolumeedia, lugemise asemel. 😀
    http://uus.minut.ee/maailmaparandamise-idee-uksikisikud-vordseks-riikidega/
    http://uus.minut.ee/internetivabaduse-konverents-tallinnas/

    • Ehk ei ole päris mõttetu, ses mõttes, et miks me rahvana peaksime palkama ja kinni maksma inimesi, kes oma tööd kvaliteetselt teha kas ei suuda või ei viitsi? 🙂
      Postimeest ma loen u 3 x aastas, kui mingi minu huvisid puudutav lugu või uudis sinna viitab. Inimesed loevad ka koomikseid, krimkasid, muinasjutte jm veel rohkem “mõttetut”, lihtsalt aja sisustamiseks? Elu on üldse mõttetu, kuidagiviisi üritame seda sisustada, kes just millega siis, ja väga harvad oma tegemiste kaudu tegelikult mõjutavad tulevikku, või kuidas võtta, lastevanematena ehk siiski me kõik veidi, kuid jällegi kui süüvida, siis mis mõte on tulevikulgi? Samuti pole mingit mõtet… Üks ajaviide kõik. 🙂

      Olen üritanud neid teie kirjutisi lugeda, aga ei oska seisukohta võtta. Misasi on riik-maffia – riik oleme ju meie? Või peate silmas võimuorganeid ja et neid käsundavad maffia-laadsete omadustega inimesed meie hulgast? Kuid meie heakskiidul ju? 🙂 Jõuan alati ringiga tagasi selleni et rahvas väärib oma valitsust aga rahvast või inimkonda vms ei vaheta ju välja. Seda saab ainult kasvatada ja harida, ja loota, et ehk vähehaaval siiski asi paraneb. 😉

  2. Tänan vastuse eest. 🙂

    Ma olen ennemgi märganud, et mõttekäik, et Riik on vaid ristisõdu pidanud kiriku analoog ehk firma, mille ärimudel baseerub vägivallal ja propagandal, näib inimestele sama arusaamatu olevat nagu kristlastele idee, et Piibel on rahvafolkloorist oma-aegsete “spinn-doktorite” poolt koostatud ajalooline dokument, mida ristisõdu pidav kirik oma põhiseaduse analoogiks võttis. Kui samm-sammult toimuv analüüs kõrvale jätta, siis tõesti tekib küsimus, et miks väide A peaks olema tõesem kui väide B, sest igaüks võib ju välja tulla igasugu suvaliste väidetega, sealhulgas väidetega C ja D. Seetõttu ma pakun välja paar ideed, kuidas suvalisest arutelust vastuolusid leida.

    idee_1)
    Vaadelda, milline on olukord absoluutsete ekstreemumite (maksimumide/miinimumide) tingimustes. Näiteks, kui arutleda, et transpordi maksumus ja ajakulu muudab oluliselt äri olemust, siis ekstreemumiteks on olukorrad, kus ühel juhtumil on transpordi ajaline ja rahaline kulu 0, enam-vähem nii nagu Strar-Trek filmides, ning siis teisel juhtumil on transpordi ajakulu ja rahaline kulu praktiliselt lõpmatu, näiteks galaktikate vaheline transport, kus ainuüks valgus lendab miljoneid aastaid.

    idee_2)
    Võrrelda erinevaid lahendusi. Näiteks, hindamaks, kas auto A_1 on säästlik, tasub selle parameetreid (kütusekulu, veatava lasti mass ja ruumala, jne.) võrrelda teiste autode parameetritega, hobuvankri parameetritega, lennukite ja laevade parameetritega, jne. Võrdluselemente tasub otsida kasutades eelnevalt kirjeldatud idee_1’te.

    Nii, ja nüüd tulles tagasi jutujuurde, et “Riik, see oleme meie”, võib asja vaadelda ka sedasi:

    1)
    Otsime ekstreemumid. Meie kui vähemus Riigi kui kesk-aegse kuningriigi tingimustes, kus giljotiinid lõksuvad ja kuninga sõna on üimuslik. Minu oletus on, et isegi kui 21. sajandi stiilis valimised seal läbi viia, jääb 21. sajandi inimene oma seisukohtadega seal üüratusse vähemusse ja kuningaks saab valitud keegi selline, kes tollele 21. sajandi inimesele üldse ei meeldi. Mõeldav on muiidugi, et 21. sajandi inimene kasutab ära oma ajaloo-teadmisi ja sooritab Hitlerliku “Eesti 5 rikkaima riigi hulka” propaganda enne Hitleri sündi, saades ise kuningaks, kuid antud võrdlus pidi käsitlema “Riik, see oleme meie” põhimõtet tavakodaniku, mitte kuninga, vaatepunktist”.

    2)
    Põhimõtteliselt iga diktaator saab pukis olla täpselt seni, kuni tal seal lastakse olla. Egiptuse Mubarak oli üks näide paljudest. Selles mõttes “Riik, see oleme meie”, põhimõte kehtib. Paraku ei kata see ära olukorda, kus demokraatlik enamus on huvitatud lahendusest, mis tuleb üksik-isiku arvelt, s.t. Utilitarismi põhimõttega, kus “parim” lahendus on see, kus võitjaid on rohkem kui kaotajaid, on “Riik, see oleme meie” vastuolus, sest kui “Riik” on need inimesed, kes ilma “meie” doonorelunditeta maha surevad ja “meie” on see inimene, kes enamuse elude päästmiseks oma elust vastu oma tahtmist, demokraatia põhimõttel, loobuma peab, siis kas see “Riik” ikka on nii väga “meie” asi või on see “Riik” “meiega” seotud peamiselt seeläbi, et ta koosneb “meilt” vastu “meie” tahtmist ära võetud komponentidest? Rõhutan, et DOKK ehk Demokraatlikult On Kõik Korrektne.

    3)
    Ühe võrdlusena võib tuu a ka ekstreem-olukorda, kus Te kolite kuhugi lollikarja, kuhugi kannibalide suguharusse, saate seal uhkelt isegi kodakondsuse ja puha. Kas siis seal on ikka nii väga tark demokraatiat harrastada või tasuks mõelda siiski egoistlikumalt, ignoreerida ühiskondlikke norme?

    4)
    Järjekordseks ekstreem-juhtumiks võib võrdlusse tuua ka taime-kasvanduste orjade olukorra. Tollaste turvameetmete tingimustest oleks neil tõenäoliselt olnud üpris kerge kuhugi džunglisse põgeneda ja siis seal džunglis jahindusest elatuda, selle asemel, et olematu arstiabi tingimustes kuskil piitsa saada ja meditsiiniuuringute katseloomaks olla. Ehk oleks targem lasta vägivallatsejatel, kirikutel, ristisõdade pidajatel, üksteise kõride kallal närida ja ise mujal rahulikku elu elada? Tõenäoliselt mingil hetkel jõuab kätte olukord, kus maadevallutajad, Columbused, portugaallased, Hitlerid, Vene tsaarid jõuavad oma tegevusega ka sinna kohta, kuhu pagesite, andes tulemuseks olukorra, kus mõni USA-föderaalvalitsuse sarane seltskond pidi hakkama oma enda impeeriumi säilimise huvides 2. Maailmasõda pidama, kuid praktiliselt igal aja-perioodil on leidunud mingeid maailma-piirkondi, kuhu sõjardid ei jõua. Näiteks tänapäeval on lisa-ruumiks virtuaalmaailmad, interneti-maailmad, ning seda mitte siinse avaliku foorumi näol vaid Tor’i võrgus ning arvutimängude osana olevate foorumite ja e-poodide näol. Näiteks arvutimängudesse sisse-ehitatud Skype-sarane funktsionaalsus võimaldab nii mõndagi.

    OK, läks pikale, aga tänan lugemast. 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s