Mõtisklusi Ukraina teemal

Koorelahutaja on pikalt vaikinud, aga kui läinud nädalal sadas mu FB seinale pilt kuninga uue Rõiva teemadel, siis jooksin vaaatama, et mis siis nüüüd Eestis toimub… Ja siis veel kandideerib Oudekki Loone Europarlamenti …Keskerakonna eest? Nii palju kui ma mäletan, siis koondab Keskerakond endasse mitmeid ja mitmeid Eesti kultuuritegelasi jm intellektuaale, kes on kõik toredad ja südamlikud inimesed. Lihtsalt, et neil pole midagi pistmist selle poliitikaga mida Keskerakond teostab, ja nad ka absoluutselt ei räägi selles kaasa, kuigi oma liikmeslusega sellegipoolest (ja väga oluliselt) seda ju toetavad. Mis teiselt poolt kenasti ühendab Keskerakonda kõigi teiste Eesti erakondadega et kõigi nende liikmetel tegelikult puudub oma erakonna poliitikas kaasa rääkimise võimalus. “Hääl” erakondade kõnepruugis ei tähenda, et lihtliige peakski häält tegema – ei! See tähendab lihtsat käe tõstmise liigutust õigel hetkel, täiesti vaikselt, suu kinni.

FB pudemetest ei ole näha, et midagi oleks muutunud, või kui just et veel hullemaks.

Aga kõrval arenes vaikselt Ukraina teema… Kas te teate kohta maailmas, kus venelased rahvana poleks naerualused ja kus neile ei vaadataks kergelt ülevalt alla, mis tahes ühiskonnaklassis? …

Venemaa, eks ole?! K o d u s ei naera neid keegi, ja see maksab hetkel kätte.

Sellest olenemata, olnuks Koorelahutaja praegu Ukraina peaminister või president, siis meie korraldanuks endi striimimise sellele Lenini väljaku lavale Sevastoopolis eile õhtul, ja pidutsevale venekeelsele rahvahulgale oleksime suurelt ekraanilt öelnud: “Teate, see teie otsus on meile üks suur tükk alla neelata. Kuid selles hoolimata mul on rõõm näha teid siin nii õnnelike ja rõõmsatena. Loodame, et mida ei suutnud teile pakkuda Ukraina, suudab edaspidi paremini Venemaa. Oleme üksteise kõrval elanud aastatuhandeid – edu ja õnne teile teie otsuses, jäägem headeks naabriteks ka edaspidi!”

Ja siis läinud ära magama, sest täna hommikul on vaja hakata välja mõtlema, mida sinna Krimmi jäänud ukrainlastega nüüd ette võtta, kes seal ehk edasi olla ei taha, ning ümber korraldama, liikust, kommunikatsioone jm kinnisvarahaldust. Ja selleks on hea omada värsket, puhanud pead.

Sest lõhe on hetkel selles, et riigid on harjunud teenust pakkuma monopolidena. Kuid kodanikud tarbijatena on järjest enam harjumas vaba turuga, mida ju teiselt poolt igati tagant utsitatakse. Ostad, kust tahad ja kes paremat pakub… Selles valguses käitusid Krimmi venelased täiesti loogiliselt, oma sisemisele vaba valiku ihale järgi andes.

Samuti kehtivad riikidevahelises suhtluses täpselt samad põhimõtted nagu ka inimese ja inimese vahel – vägisi armsaks ei saa ega tee. Kui ta tahab minna, siis halvim mida saab teha, on üritada tagasi hoida. Parim mida saab teha, on aidata asju pakkida. Kui oli vale otsus, siis tuleb tagasi. Ja kõik… Kuid vahel tuleb ära käia, selleks et paremini aru saada, tundub et see tarkus seekord rakendus natuke äraspidiselt lihtsalt.

Kuid kuidas peaks riik kui enam või vähem kunstlik administratiivmoodustis oskama, või miks isegi peaks tal olema õigus, otsustada, kelle üle täpselt ta valitseb või kelle üle mitte? Tänapäevase demokraatia tingimustes saab ikka ainult kodanik valida, kelle valitsemisteenust ta eelistab… See tuleb lihtsalt alla neelata, ja edasi minnes rohkem pingutada. Kuna uutes oludes, ootamatult, enam ei oldagi monopol…

Kiievist aga, kus algus oli päris ilus ja malbe – paha hunt kimbutamas õnnetut rahuarmastavat punamütsikest, kelle kaitsele maailm oli juba tormamas, kuna laias meediaruumis miski ei lähe peale nii hästi kui võimalus kaitsta kaitsetuid – toda Kiievit on vist keegi juba jõudnud “briifida” selle kohta “kuidas meil siin asjad käivad” ja sealt kostab juba juttu karistusaktsioonidest, süüdlaste otsimise ja leidmise vajadusest… ja juba formeerub isehakanud omakaitse. Kõik täpselt see, mis Krimmi venelaste jalgalaskmise otsust näib ainult kinnitavat!

Ei midagi Kiievi viimases retoorikas, mis meelitaks kõhklema või kahetsema.

Ega Ukraina passil üksi ei olegi väga suurt veetlevat jõudu ka. Tagantjärgi tark olles – kuna ettevaatavalt vist keegi ei osanud olla – mõistnuks Euroam liit ettevaatlikum olla, kuuluks Ukraina ehk juba ELi ja see valik – EL kodanik või Venemaa kodanik – olnuks juba veidi rohkem tasakaalus. Kuid EL loeb eelkõige raha ja otsustab selle järgi. Mäletan, et kunagi koolipõlves õppisin aastakese ühes Skandinaavia riigis, ei hakka nime nimetama, ja kord otsustati seal, et korraldatakse “näljapäev”. Meie päev nägi ette neli toidukorda, niisiis et loobume ühest ja annetame kokkuhoitud raha Aafrika nälgivate laste toetuseks. Praktikas nägi too “näljapäev” välja nii, et hommikusöögiks pakuti tol päeval lihtsalt putru ja piima. Ei pakutud leiba, saia, sinki, tomatit, kurki, munarooga, mahla, jogurtit, maisihelbeid ega marmelaadi! See oli kõige rohkem “nälga”, milleks selle riigi nooremat ülikooliiga oli võimalik mobiliseerida. Tubli ju seegi, kuid…

Euroopa pole nõus mitte midagi toetama oma harjumuspäraste ja väga südamelähedaste mugavuste arvelt. Paraku see loob sellise väärtusteta väikekodanliku ühiskonna, mille puuduvad vähegi kõrgemad ideaalid; mis seetõttu pole innustav ega imponeeriv; millest on isegi raske lugu pidada, kui Venemaa käitumist jälgida – Venemaa ei pea Euroam piirkonnast eriti lugu ega leia sealt mingit autoriteeti, minu arust just sel põhjusel.

Venemaa ise püsib kangelaslikkusel. Selles riigis ideaalid tulevad enne putru, igal juhul, või kuidas muidu oleks võidetud II maailmasõda või igatahes enam-vähem elusana see üle elatud? Venemaal on veel neid kangelasi, kes – isegi kui nad on antikangelased – julgevad astuda suuri samme tagajärgedele mõtlemata. Nt kutsuda terve maailm enda juurde olümpiamängudele, linna, kus veel pole olemas midagi selleks vajalikku!? B-)
Julgetakse toimida puhta usu baasil, et küllap kuidagi tullakse toime, kuid et nii on hetkel vaja käituda, ja KOHE!

Samal ajal kui Euroam ikka veel koguneb otsustama, kuidas täpselt ja kelle puhul arestida pangakontosid jms, mis on samal ajal juba ammu jõutud tühjaks kanda.

Ehk et Euroamis puudub otsusejulgus ja tagajärgede kanda võtmise julgus, siis muidugi ka igasugune asjakohane kiirus. Ja seetõttu puudub masse kaasa kiskuv romantika. Ei ole kedagi ega midagi imetleda, ja kuigi päris algul oli võimalik imetleda Ukraina värsket juhtkonda, kes maailma intellektuaalidele äärmiselt imponeerivalt väga selgelt hoidus sõja ja võitluse retoorikast, siis juba on seegi uudsus minetatud ja läheb juba lahti harjumuspärane “kui vaja, siis elu hinnaga” tüüpi jutt.

Sest mis võitlusesse puutub, siis väga raske on võidelda, kui ei ole kellegagi võidelda. Lihtsalt vehid õhus enda ees? Murrad sisse pärani uksest? Naljakas oled või?

Psüühika tekitatud olukordi lahendatakse psüühika abil. Ka tablette võib muidugi pakkuda, kuid väga harva siiski sekkutakse noa vms terariistaga.

Ehk et suurim katsumus konventsionaalpoliitikute jaoks hetkel on saad üle kihust näha lahendust kõige lihtsama ehk sõjalise retsepti abil. Et: meile virutati – järelikult virutame vastu! Muidu me ju pole mehed?? Kuid ons meil ette näidata ühtki edukat sõjalise lahenduse kogemust lähematest või kaugematest aegadest?

Koorelahutaja oma tagasihoidliku emakogemuse põhjal pakub, et lahenduse retseptilt lähim võiks olla mõni teismeliste distsiplineerimise õpik. Kõigepealt, kui sõna ei kuula ja käitub ülbelt, saadetakse oma tuppa. Kui see ei toimi, siis mis edasi… ma pean minema veebist tuhnima, sest minu omad veel (õnneks) selles eas pole. Kuid niipea kui lasta asjal areneda kakluseks, oleme saanud ise ennast kasvatava lumepalli – üks lööb, teine lööb vastu, esimene vihastab ja lööb kohe kaks korda või veel tugevamini. Siis kutsub kumbki pool abi ja kaklus kasvab juba korralikuks lööminguks. Jne. Lõpuks lahendatakse asi nagunii vahemeeste abil läbirääkimiste teel, kuid vahepeal on juba kaotatud elusid, terviseid jm vara. Jätaks selle etapi kuidagi vahele?

Lõpuks veel, et teemaga seoses sai CNNi ekraanil jälle kord sõna president Ilves ja järjekordselt jättis üpris mannetu mulje meist selles keskkonnas, kus võidutsevad teravad uudised ja tõsised, otsekohesed, pigem robustse kui peene ütlemisega inimesed. Olukorrast, kus ta midagi silmapaistvat öelda ei osanud, üritas Ilves harjumuspäraselt pääseda veidike kõrgi poosi abil, kuid moodne rahvusvaheline liider on kõike muud kui kõrk – jälgige mõnda! Pomises midagi Sudeedimaa kohta, mis on veidi liiga spetsiifiline isegi keskmise Euroopa televaataja jaoks – mina kuigi ajaloo viieline pidin minema ürikutest üle vaatama, millest ta räägib, aga mina olen eriti püüdlik televaataja 😉 st mul oli teema vastu hetkel huvi. Kuid vaatajad USAst ja muudest maailmajagudest? “Mis, mis maa?? Millest ta räägib?” Ilves ühesõnaga jättis endast mulje kui veidike eluvõõrast professorist pigem kui juhist ja liidrist. Ja Eestist kui selgete väärtusteta kohast, kus inimesed ise ka ei tea mida nad tahavad – sest mitu korda küsiti selgelt ja konkreetselt, et mida te siis tahate ja ta ei osanud öelda midagi, mida me tahame.

Poola välisminister võrdluseks esines märksa asjalikumalt ja oskas ka adekvaatselt kaasa rääkida, võib-olla ka sellepärast et Poolal isegi on välispoliitika, samas kui Eestil minu arust pole. Ega asja kohta, mida ei ole, ei oskagi ju eriti midagi öelda? Ning väärtusi, mille eest maailmas seista, meil vist ka ole.

Ehk et poliitilises plaanis oleme ikka äpud edasi aga tore siis et itipoisidki tublilt panevad – Shaka ja muud taolised. Nende patsi küljes Eesti praegu peamiselt ripubki, meie suures pingutuses rahvusvaheliselt vee peal püsida.

***
Koorelahutaja selles küsimuses nagu ikka ei toeta ühtki suunda, riiki ega rahvust – Koorelahutaja toetab nutikat ja edasiviivat mõtlemist.

Advertisements

2 thoughts on “Mõtisklusi Ukraina teemal

  1. Vastan Teie seekordsele artiklile peamiselt 2 viitega.

    Riikidest ja nende monopolidest:
    http://uus.minut.ee/maailmaparandamise-idee-uksikisikud-vordseks-riikidega/

    Olukorrast Eestis Venemaa rünnaku korral:
    http://uus.minut.ee/usa-suursaadik-tunnistab-et-usa-ei-ole-nous-balti-riikide-nimel-venemaa-vastu-soda-pidama/

    Kuigi, oponeerin siiski sellele ideele, et Venemaa poolt korraldatav referendum kuidagi asjalik oli. Minu meelest oli see Ukrainas täielik farss. Kui juba vägivalla-vaba tegutsemist eelistada, siis peaks seda nõudma kõigilt osapooltelt, ka Venemaalt. Seega, taunin Venemaa sissetungi.

    Nõustun küll väidetega, et EL ja USA super-mafiate käitumine antud olukorras oli eba-adekvaatne. Kuid samas, kui praegu sõda alustada, siis saaks väga palju inimesi surma, vähemalt sõdurite poolel. Pigem arvan, et seni, kuni Vene okupatsiooni alas olevatel inimestel on vabadus sealt ära kolida, inimesi nii ei kohelda nagu tšetšeene koheldi, seni pole isegi ideaale omades Lääne ja Venemaa vaheliseks sõjaks põhjust. Küll aga on Krimmi Ukrainlastel õigustatud ootus selle osas, et Ukraina kui katuse-pakkumis-propagandaga tegelenud suur-korporatsioon peab siis nüüd “kindlustus-seltsina” hüvitama Krimmist ükskõik kuhu väljapoole kolivate ukrainlaste kinnisvara. Fakt on, et Ukraina enda armee ei tulnud Krimmi territoriaalse kaitsega toime. Aktsiaselts Ukraina krimmi ukrainlastele nende kinnisvara minimaalselt selles ulatuses, mis läheb ümberkolimisel sarnase kinnisvara mujalt soetamiseks vaja, koos kolimis-kuludega, kinni ei maksa, ja KIIRESTI, siis võiks hetkel veel aktsiaselts Ukraina maksukogumispiirkonnas asuvatel ukrainlastel küll küsimusi tekkida, et härrased super-mafioosod valitsusest mõelgu propagandaks välja uus muinasjutt või käitugu vägivaldsemalt, et makse kätte saada.

  2. Valitused, ja rahvad. Valitsuste teguviise ei pea asetama rahva süüks, ja kui valitsused on tülis, ei pea tülis olema rahvad (sageli polegi ka). Relvastatud sissetungi ma siin isegi ei käsitle, see läheb paraku selle alla, et jah on küll reeglid, aga näe leidus keegi, kes neist miskitki ei pea… Ja ta on relvastatud. Mida temaga siis nüüd teed?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s